ma tahaks jääda kaheks aastaks talveunne ja ärgata üles ja tunda nagu oleks mind kõigest puhtaks uhutud, tahaks tunda end nagu päike, tahaks end tunda nagu õhk pärast äikesetormi, tahaks end tunda nagu mu elus poleks olnud ühtegi eilset päeva,  nii nagu ma tundsin end maikuus põllu peal päikesetõusu vaadates, GOD ma tahaks tunda end nagu need laulud mis teevad nii õnnelikuks et ma tahaks õue jooksma minna ja ma jooksen ja jooksen ja see kõik käib tegelikult aegluubis ja ma naeran ja see lugu käib ikkagi taustaks ja ma ei lõpeta jooksmist ega naermist ära ja kui lõpetangi, siis  hingeldan ja naeran veel natuke ja ma tean et nii palju ilusat on tulemas 

kui tõmban teki üle pea 

hakkavad peened ojad

nirisema südamertennidest läbi

ühe rutem

aina hooletumatult

nii kuis möödub aeg

võin võtta 

mustad kindad käest

ja nutta ühes taevaga

kristjan müürsepp

päikeseloojangud lähevad jälle igavamaks, see on alati talveperioodil nii
tohutu suveigatsus on juba peal
vahepeal mõtlen sellele kuidas öine õhk suvel lõhnab

selle pooleteise aasta jooksul pole midagi märkimisväärset tulemas
ma arvan, et olen kaotanud tuleviku osas sihi, sest ma ei tunne hetkel, et oleks nagu mõtet millegi üle pingutada, sest ei tea, mida üldse teha. selline kerge ükskõiksus on peale tulnud

esmaspäeval saan lõpuks täisealiseks. kahtlane. naljakas 

see viimane aasta oleks minu jaoks nagu liiga palju olnud... kõik tuli nii korraga, mitte just ühel ajal aga mõni asi oleks võinud tulemata jääda. 

kui ma selle aasta üle elan, saan kõigest läbi

vaatasin eelmisest talvest pilte, just sellest perioodist kui õhuke kiht lund oli maas ja päike paistis kogu aeg, mõnel pildil on isegi vikerkaar taevas, ja see kõik tundus nii ilus. kahjuks on raske ellu armunud olla ja kõikjal ilu näha, kui ma seda endas ei tunne. varem oli nii lihtne väikestest asjadest rõõmu tunda

mu elust on juba pikemat aega midagi puudu olnud

ma tunnen kuidagi liiga vähe

tahaks rohkem emotsioone? oma ellu, praegu on kõik nii ühekülgne. ühed ja samad mõtted ja tujud 

vahepeal hakkab mul isegi igav, kui ma end nende mõtetega ei piina

kuidas seda kogu situatsiooni üldse sõnadesse panna

vahepeal tuleb mingi excitement tuleviku ja paremate päevade peale mõeldes, aga kes teab, kas see aeg üldse kunagi tuleb???? 

okei okei see selleks

ma igatsen oma kaamerat ...ja jalutuskäikudele minekut ja sellist tunnet, et ma ei jõua enam asju ära pildistada
iga hommik kooli minnes on nii ilus, aga siis pole muidugi aega selliste asjadega tegelemiseks
üleüldse on kooli suhtes jälle kahtlased tunded.... kas ikka jõuan selle asjaga ühele poole

ma loodan, et muud asjad enam koost ei varise, sest muidu küll enam ei jõua

okei, viskasin eile ka pilgu sellele blogile peale ja tõesti, mul on siin ainult mingid masendavad ja hädaldavad postitused. tegelikult pole asi nii hull.. ma arvan. muidu neil hetkedel, kui siia kirjutama tulen, on justkui maailmalõpp käes, aga see pole mu ainuke seisund nii et. lihtsalt mainin 

tahaksin tegelikult rohkem kirjutada, tõesti minus on nii palju, millest oleks vaja lahti saada, sest ma nagu.... lõpmatuseni kaevan kõike üles uuesti ja võtan jälle kõik koost  ja ma ei tea, see teeb kõike hullemaks. ma ei lõpeta kunagi iseenda piinamist

i wish i knew how to quit you

ma oleksin pidanud terve see aasta päevikut pidama, sest ma ei tea, kas olukord mu peas leebub või läheb järjest hullemaks

mul on natuke selline tunne, nagu oleks end ära kaotanud ja uh ma ei tea, mida siia kirjutada ja mida mitte

ma loodan, et kunagi hakkavad jälle asjad paremuse poole liikuma, samas pole olukord kokkuvõttes nii õudne ega tunne nii üksildane, samas ikka on küll, ma ei tea tõesti enam  ma ei saa aru millestki 

üritan elust rohkem osa võtta ...mida iganes see ka tähendama ei peaks 

selline tunne on nagu sureks kõik unistused üksteise järel, sest minust pole mitte mingil moel asja 

kõik, mida olen juba liiga palju kordi varem pildistanud

asi on nii, et ma suutsin oma kaamera vist mingit moodi ära lõhkuda 

vajun kohe lotus plazat kuulates ära. ei tea, kas olla neid kuulates kurb või õnnelik?? mixed feelings

masendav, et nüüd hakkavad pühapäevad pühapäevade moodi tunduma