ma oleksin pidanud terve see aasta päevikut pidama, sest ma ei tea, kas olukord mu peas leebub või läheb järjest hullemaks
mul on natuke selline tunne, nagu oleks end ära kaotanud ja uh ma ei tea, mida siia kirjutada ja mida mitte
ma loodan, et kunagi hakkavad jälle asjad paremuse poole liikuma, samas pole olukord kokkuvõttes nii õudne ega tunne nii üksildane, samas ikka on küll, ma ei tea tõesti enam ma ei saa aru millestki
üritan elust rohkem osa võtta ...mida iganes see ka tähendama ei peaks
selline tunne on nagu sureks kõik unistused üksteise järel, sest minust pole mitte mingil moel asja
No comments:
Post a Comment