dont get lost inside

ma olen ainult tund aega üleval olnud ja mu peast on juba absoluutselt kõik mõtted läbi käinud, see ajab viimasel ajal närvi sest ma tahan jagada kellegagi neid aga ma olen seda juba 932131 korda teinud ja ma alati üritan neid emotsioone sõnadesse panna, nagu selline vajadus on kohe, aga ma ei saa sellega väga hästi hakkama ja see ajab ka närvi, ühesõnaga kõik ajab närvi, sest ma ei oska ja kõike on liiga palju

kas ma saaks lihtsalt ühe päeva nii elada et ma ei mõtle kõige tähendusele ja üldse...ma ei tea, tulevikule ja sellele mis olnud on ja et ma ei naeraks omaette totakalt ja sooviks kogu aeg et kõik uuesti juhtuks, kuigi see oleks kõige toredam asi üldse, aga aga aga

unistan praegu ära kolimisest, valgetest ruumidest ja laiast madratsist põrandal ja suurtest akendest ja ilusa mustriga pärsia vaibast (karjun hinda vaadates)

kui see kõik mind tulevikus ei oota siis ma ei tea mida ma teen