ma soovin, et ma ei peaks füüsilise vormina eksisteerima, sest ma armastan inimest, kes siin sees elab, kes siin kuradi sita sees piinlema peab, ja see kole kest mõjub nii halvasti et ma ei suuda enam sedagi armastada, kes seesmiselt olen
ma olen nendest mõtetest nii kurnatud, ma ei jõua enam nii olla ega seda kõike taluda, neid rõvedaid negatiivsete emotsioonide laineid
ma olen kõige osas nii lootusetu et mae i viitsigi enam millegi poole püüelda
see tunne et ma ootan midagi, ei lähegi ära, ma ei tea mis asi see olema peaks, tahaks midagi aga pole ausalt öeldes midagi oodata
mul pole mitte midagi
:(
No comments:
Post a Comment